Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas
Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja
kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu
on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-,
talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu
on veel elus ja Tõnn, kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast
talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas
(Keskkonnaministeerium. s.a.).
2. Ohutegurid
2.1 Pesitsusaegne häirimine
Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud
ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Suur- konnakotka
pesitsusperiood on väga pikk ja häirimistundlik, see kestab aprilli lõpust kuni augustini ja
veel septembri keskpaigas viibivad nad veel pesitsuspaiga lähedal. Aastal 2002 kehtestas
annaabi.ee 
