Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED
sajandi 2. poole barokse puunikerduskunsti teost - vappepitaafi. Nende
laialdane loomine oli seotud aadlike vana, Saksamaal juba XIV sajandil
alguse saanud tavaga jätta kirikusse surnu vapp, mida matuseprotsessioonil
oli kaasas kantud. XVII sajandil, eriti seoses barokkstiili levikuga arenesid
neist vappidest luksuslikud üsna suuremtmelised epitaafid. Epitaafi
ülesandeks oli üksikisiku vi perekonna mälestuse jäädvustamine. Siinsed epitaafid pärinevad
Saaremaa maakirikuist, kust need XX sajandi algul linnusesse hoiule toodi. Kirdetiivas
paikneb suurem dormitoorium , kus näeme originaalpiitadega 1976. a. restaureeritud suurt
kaminat ning Vahitorni ümbritsevasse sahti, nn. Lviauku avanevat ust. Legendi kohaselt
peetud sahti phjas metsloomi, kelle ette olevat siitkaudu visatud surmamistetuid. Tegelikult