Rabapistrik
tal on vähem märgatav 'vunts' ja rohkem vöödiline saba. Jahipistrik on suurem,
laiemate tiibadega ja tal puudub 'vuntsi' märk. Lisaks, istudes ei ulatu teiste pistrikute
tiivaotsad sabani.
Levik ja rändamine. Rabapistriku leviala on väga suur. Põhja pool on ta rändlind,
soojematel aladel aga paiga- või hulgulind.
Kus võib kohata... Eestis võib rabapistrikku kohata suurtes rabades.
Eluiga. Rabapistrik elab kuni 15 aasta vanuseks.
Eluviis. Rabapistrik eelistab elupaikadeks suuremi avaraid rabasid, rannikualasid,
jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste
lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel
pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel
aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa
tornide, kõrghoonete ja -rajatiste parapettidesse, tuulekastidesse, karniisidesse jm
analoogsetesse kohtadesse
annaabi.ee 
