Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
Eesti andmeid tõstab fakt, et seal asub Tartu linn, kui see välja jätta oleks arvatavasti Lõuna-
Eesti palgatase kõige väiksem. Negatiivne on ka see, et palgalõhe on läinud piirkonniti
suuremaks, see tähendab tulevikus veelgi enam inimeste koondumist just Tallinna ja Tartu
lähedusse ning maapiirkonna rahvastik väheneb veelgi. Kahes maakonnas (Ida-Virumaa ja
Jõgevamaa) on leibkonnaliikme keskmine sissetulek madalam kui 75% Eesti keskmisest.
(Siseministeerium, 2005). Jõgevamaa, kus suurememaid linnu ei asu on Ida-Virumaa järel
väiksema keskmise sissetulekuga maakond Eestis. See näitab hästi regionaalset kihistumist.
Maakonnas, kus on palju väiksemaid linnu, on palga tase tunduvalt madalam, kui kõrval
asuvas Tartu maakonnas. Põhjus on selles, et ühes maakonnas on üks suurlinn ja teises mitte
ning see mõjutab märgatavalt töötasude erinevust. Negatiivne on ka see, et vahe on iga
aastaga suurenenud alates 2003-st aastast.(Statistikaamet, 2015).