Diatomeed
Arvatakse, et ränivetikad tekkisid ca. 250 miljonit aastat tagasi. Vanimad fossiilid pärinevad
ca 190 miljoni aasta tagusest ajast. Umbes 100 miljonit aastat tagasi saavutasid diatomeed
primaarproduktsioonis globaalselt olulise tähtsuse. Enne diatomeesid domineerisid
maailmamere fütoplkanktonis väikeserakulised sini- ja rohevetikad. Ränivetikate
domineerimine tõi suure pöörde ookeani ja kogu Maa süsinikuringesse. Suuremarakulised
vetikad tähendasid kiiremat settimist, orgaanilise aine ladestumist ookeanidesettesse, mis
omakorda lõi eelduse nafta tekkeks. Seetõttu vähenes atmosfääris süsiniku osakaal ja suurenes
hapniku konsentratsioon (Olli, 2014).
Ränivetikad on enamasti vabalt elavad fototroofid, harva endosümbiondid. Neid esineb
võrdselt nii planktonis, bentoses kui ka perifüümis, moodustades veetaimede ja kivide pinnale
pruunikas-roheka kihi. Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014).
annaabi.ee 
