juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne). (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid. Oksüdeerijaks on puhas hapnik või õhk. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega
Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) – niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid. Oksüdeerijaks on puhas hapnik või õhk. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka „leegita põlemine”. Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega
) surevad äriliselt aegamööda välja, kuigi elukeskkond on neis puhas ja rahulik. Räpina hoiab ennast vee peal palkmajatööstusega, kuid selleski harus on suuremad ettevõtted mujal. Antsla lähedale on küll kasvanud oluline soomlastele kuuluv mööbliettevõte, ent see- eest suleti seal mööblivabriku Wermo osakond. Silmapaistev erand on taliturismilinn Otepää (umbes 3000 elanikku), kus hakkas tööle ka arvestatav vineeritehas. See linn võib suuremakski kasvada ja saada kunagi isegi maakonnalinnaks, sest ainult Otepää on suhteliselt hästi kättesaadav kõigist kolmest praegusest Kagu-Eesti maakonnast ja suudab ainukesena neid kõiki tegelikult tervikuks siduda. Ametlikult polegi Otepää enam linn, vaid Pühajärve valla osa. Sellepärast ei ole teada ka ta täpset rahvaarvu. Lääne-Eesti regioonid Lääne-Eesti eelisteks on merega seotud kalavarad ja puhkemajanduse võimalused. Ent
annaabi.ee 
