TORI RAHVARÕIVAD
Muster
tekkis nendest villastest lõimelõngadest, mida tarbe järele korjati üles.
Korjamise kaudu sai vöö teine pool villasem kui teine, see oli vöö "hüva" pool
( Manninen 1927:366).
Vöökirjadel olid ka nimed. Tori vöökirjade hulgas on selliseid nimesid nagu
lauajalakiri, hargiline kiri jne.
On teada, et varasemad vööd olid laiemad ja kirjad selgemad ja suuremad
(Manninen 1927: 370) Ka Tori vöösid vaadates jõuame samale järeldusele
kui vanemad vööd on suuremakirjalised, mitmevärvilisemad ja laiemad ( 56
cm), siis uuemad vööd on peamiselt punased, kitsad (23 cm) ja
väiksemakirjalised.
Vööd hakatakse mähkima eest keskelt; vööotsad jäävad kuhu juhtuvad ja
topitakse vöökihi alla. Vööd on enamsti 2m pikad, mähitakse ümber keha
suhteliselt tugevalt ja nii, et iga järgmine kiht ulatub osaliselt eelmise peale.
Vöö otsad on enamasti palmikutesse põimitud 56 palmikut. Selline vöö