riiklik reserv. Talude mx suurus 30 ha. Saksa võimuga koostööd teinud peredel mitte suurem kui 5-6 ha (neilt võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest). Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud. Lisaks ei parandanud see maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid. Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine metsaraie kohustus, teede korrastamine jne. Suuremailt taludelt nõuti kõrgeid makse, põllumehed, kel üle 20 ha maad, pidid 1947. aastal loovutama ca 40% oma tulust maksudeks, järgneval aastal juba 75%. Moodustati riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose ja masinatraktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Sundindustrialiseerimine. Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust.
aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani. metsaraie), ning sageli kaasati neid tegema 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskko planeerimata töid (nagu lagunenud teede mitee vastu direktiivse otsuse kolhooside korrastamine). Algusest peale nõuti suuremailt loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. taludelt ülikõrgeid makse. Põllumehed, kellel Sama aasta sügisel loodi Eesti NSVs viis esi oli üle 20 hektari maad, pidid 1947. aastal mest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste loovutama oma tõenäolisest tulust maksudeks alusel kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti 40%, ning järgmisel aastal juba 75%
annaabi.ee 
