järeldusi teha ja midagi „omast tarkusest” kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu
järeldusi teha ja midagi ,,omast tarkusest" kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu