mille kontserti ma samuti Pärnu Kontserdimajas külastasin, kus esitati Mozartit ja eluloolisi asju rääkis Raivo Järvi. Siiski on Pärnu- suurusele linnale oma orkester väga suur asi. Orkester annab aastas üle neljakümne täismõõdulise sümfooniakontserdi, reisides nii Eestis kui ka väljaspool. Eesti muusikaturul on head kammerorkestrid ja ERSO, Vanemuise ning Rahvusooper Estonia orkestri näol on täidetud ka suurekoosseisuliste sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl".
Siis juhatas ta veel kooli õpilastest koosnevat eliitkoori, õpetas neile ka pillimängu. Igal pühapäeval ja kirikupühal pidi Bach koori, orkestri ja solistidega ette kandma kantaadi. Kuna varasemast loomingust polnud tal sobivat repertuaari, siis kirjutas Bach igaks korraks jälle uue kantaadi! Ebainimlik töökoormus võimaldas tal ennast tõestada selles ametis- umbusklik linnavalitsus hoidis Bachi tegemistel ja hakkamasaamisel silma peal, sest Bach küsis oma võimsate ja suurekoosseisuliste teoste ettekand- miseks aina lisaraha! Seetõttu oli tal linnavalitsusega tihtipeale konflikte ja 1730.aastal tõmbus ta vokaal- instrumentaalteoste (kantaadid, passioonid) kirjutamisest tagasi. 1730.aastast muutus Bachi tegevuses palju. Ta võttis üle Saksamaa ühe kuulsaima muusikaühingu Collegium Musicum juhtimise (muusikaühingud muutuvad populaarseks klassitsismi, eriti aga romantismi ajal; need
annaabi.ee 
