2. Loomastik Putukatest on paljud liigid seotud männiga.Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest.Männi okastest toitub näiteks: männivaablane,täpsemini tema vastne.Noorte mändide puitu ja koort sööb männikräsakas.Sagedamini võib siin kohata pesitsemas rähne.Laululindudest on männikutes rohkem kuulda metskiuru kõvat häält.Üksildasemates nõmmemetsa osades võib pesitseda meie metsade suurekasvulisemaid ,metsis. Mõnikord uuristab kuiva liivakünkasse meeleldi urge mäger.Noores männikus võib teinekord kohata ka üsna rohkesti kentsaka välimusega mardikaid. 3. Linnud Nõmmemets on linnuhäältest suhteliselt vaene.Seda teravamalt kostab siin mõnikord kõrvu iseäraliku tugevat kiljumisetaolist häält.Sellist häält teem üleni must, peaaegu poolemeetri pikkune lind.See on meie metsade kõige suurem rähn musträhn.Musträhn uitab
hindamisega, milleks kulub vähemalt 7,5 aastat. Varajase hindamisega realiseeritakse aretuseks ebasobivad pullid varem ära, nii jäävad ära nende söötmis- ja pidamiskulud. Valitakse 1% parimate lehmade seast pullvasikaid, kelle hulgast valitakse genoomi hinnangu alusel aretuspullid, 15 kuu vanusena. Keskmiselt olid isad 3 aastat vanad kui tütred sündisid. Järglaste järgi hinnati pulle. 23. Suurekasvulised lihaveisetõud Eestis Sarolee On vanemaid ja suurekasvulisemaid lihatõuge maailmas. Aretatud Prantsusmaal. Värvuselt valged kreemja kõrvaltooniga. Lihastik on väga hästi välja areneud. Luustik tugev. Suur sünnimass(rasked sünnitused).Suhteliselt vähe on lihaskoes rasva. Perspektiivikamaid tõuge lihavieste hulgas. Belgia sini-valge on mitme tõu kombinatsioon. Tõu kujunemisel tähtis osa saroleel, kes pärandas rasked poegimised. Topeltlihastik. Hele akviteeni tõug veised on suured
annaabi.ee 
