Hälviku arengulugu
muutus Aleksander kurvaks kui oli kindel selles. 1996 aastal läks ta õppima gümnaasiumi.
Õppetöö poisil ei sujunud. Kodutööd jäid pidevalt tegemata. Kodus oli sageli olukord, kus
vanemate abi polnud võimalik. Ka polnud poiss eriti helge peaga ja seetõttu vajas pidevalt
vanaemapoolset tagantsundimist. Sass oli täiesti tavaline poiss. Sporti küll ei teinud, aga
kehalises kasvatuses ei olnud Sass viimaste seas. Alles viiendast klassis hakkas
suurekasvulisel noormehel ilmnema esimesi märke hälbivusest. Tundidele mitte ilmumine ja
peale igat tundi väljas suitsetamine muutus tavaliseks. Suvi möödus nagu ikka, vaid kambas
liikudes ja huligaansusi tehes. Seltskonnas joodi pidevalt alkoholi, mille tulemusena hakati
agresiivselt käituma. Põhikoolis tekkisid uued tuttavad ja puudus vanemlik kontroll. Mida
vanemaks Sass sai, seda uuemad sõbrad tal tekkisid. Kõige suuremaks mõjuriks aga olidki