kahest etteantud numbrist. Neist esimese puhul oli tegemist 60-tonnise tankiga, arvestuslik koormus 12 tonni meetri kohta. Teine militaarvahend oli 80-tonnine raketivanker, teljekoormusega a` 20 tonni, telgede vahekaugus tsentrist 1,2 meetrit. Miks selline suurehitis just Tartusse otsustati rajada? 1977. aastal Leningradis valminud projekt oli tõeliselt suurejooneline. Töömahu ja ehitusmaksumuse poolest tegi uus sild silmad ette enamusele nõukogude perioodil Tartusse rajatud suurehitistele. Uue silla projekteerimise ja ehitamise näol oli tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi projekteerijad perspektiivselt välja arvutama asusid. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla
Esialgu Lääne maj analüütikud arvasid, et NL-l läheb sõjaeelse taseme saavutamiseks 25 a, tegelikult saadi pmst hakkama 5 aastaga, selleks tuli elanikkonnal ja ühiskonnal tervikuna tohutult pingutada. Olulised ongi just taastamise allikad. Taastamise allikad: Elanikkonna entusiasmi ekspluateerimine- kasutati ära sõja võiduga kaasnenud entusiasmi, ekspluateerisid seda täiel määral. Reaalses elus tähendas seda, et inimesed kisti kodudest välja, suunati suurehitistele, linnadesse, sinna, kuhu vaja oli- rõhuti sellele, et kõigi ühine kohus on kiiremas korras likvideerida sõjakahjud ja maj kiiresti jalule tõusta. Elanikkonna rahaliste vahendite ära kasutamine- Alates 1946 hakati NL-is korraldama nn riigilaene. 1946-56 väljastati nn riigilaenu obligatsioonid, inimesed pidid neid ostma ja riik lubas, et kunagi hiljem tasub selle laenu. Reaalselt tähendas see tegelikult seda, et need
annaabi.ee 
