mitte. kõige rohkem tuleb hingesuuruse poolest esile Rooma rahvas ise. Stoikud: vahvus on õigluse eest võitlev voorus mida rohkem keegi hingesuurusega väljapaistab, seda rohkem tahab ta olla esimene või koguni ainus. Kuid kõigi edestamist ihatest on raske kinni pidada võrdsusest, mis ju õigluse juurde kuulub iseäranis. Võimalikult suuremat võimutaodeldes on meelsamini jõu poolest teistest üle kui õiglusr poolest teistega võrdsed. suurehingeliseks tuleb pidada neid, kes ülekohut väldivad Vahval ja suurel vaimul on kaks avaldumisviis. Üks neist seisneb väliste asjade põlgamise: ollakse ju veendunud, et inimene peab imetlema, soovima ja taotlema vaid aulist ja suurepärast ning ei tohi alla jääda teisele inimesele või hingelisele segadikule või saatusele. teine on see, et säärase meelsusega, nagu äsja esitatudm saadetakse küll korda suuri ja ülimalt kasulikke tegusid, kuid
lähendab üksteisele kommete sarnasus; too auline nimelt, millest sageli räägime, mõjub meisse innustavalt ka siis, kui teda täheldame kelleski teises, ning ta teeb meid sõbraks sellega, kellele ta näib olevat omane. Aga kui vaadata mõistuse ja hinge seisukohalt, siis liitude hulgas pole tähtsamat, pole ühtki hunnitumat sellest, mis meist igaüht seob riigiga. Õiglust ei tohi eirata üheski olukorras. Niisiis ei tule suurehingeliseks pidada neid, kes teevad ülekohut, vaid neid, kes ülekohut väldivad. Kuid tõeline ja tark hingesuurus on arvamisel, et loomust järgb aulisus ei sisaldu kuulsuses vaid tegudes. Vahvale ja suurele vaimule iseloomulik: väliste asjade põlgamine, suurte ja ohtlike tegude tegemine. Oleks häbiväärne kui iha murraks selle, keda hirm pole murdnud. Sõdida ei tohiks enda kuulsuseiha ajel. Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda,
annaabi.ee 
