Litosfäär
Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest
magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt
suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma
liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride
kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub
plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid.
Mõisted:
Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel
triivivad litosfääri laamad.
Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Settekivim Kivim, mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete
kuhjumisest.
Tardkivim Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga
kristalliseerumisel.
Moondekivim Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim.