vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14. sajandil juhtivaks keskuseks Firenze. Seda tänu suureandelise kolmiku Dante Alighieri (1265-1321), Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio loomingule. Teistest vanem Dante on üleminekuaja kirjanik. Petrarca (1304-1347) Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade linnakommunide kultuuri esindaja, antiiksuse tundja, ladina keele austaja, Dante loodud rahvusliku kirjanduse traditsiooni jätkaja. Petrarca lembelaulu on võrsunud Dante' Uue elu' pinnasest. Oma
jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata. Selles on otseselt süüdi teda ümbritsenud kirjanduspoliitika." Niisuguse ühemõtteliselt ühiskonnakriitilise tõdemusega lõpetab Oskar Kruus oma ulatusliku käsitluse Kaugveri kirjanduslikust käekäigust. Mulle näib, et Kruusi vaade on liiga esseistlik, et olla päriselt tõsi.
annaabi.ee 
