SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu
möödus üksinduses ja nukruses. Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Pärast skisofreeniasse sattumist kadus Juhan Liiv avalikkuse eest umbes kümneks aastaks, alles 1903. aastal hakati uuesti tema luuletusi avaldama. Juhan Liiv oli suureandeline kirjanik, kuid lühike oli see aeg, mil ta sai täies vaimutervises töötada. Närvihaigus vaheldus esialgu selgemate hetkedega. Inimesed meenutavad teda mehena, kes oli ka rõõmus olles kurb. Juhan Liivi elulugu Juhan Liivi lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1964. aastal Alatskivis vaesesse ja lapserikkasse perre. Oma peres oli ta kuues laps, poegadest neljas. Esialgu elasid nad Riidmal, kus oli elujärg väga
annaabi.ee 
