Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla
teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud
idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem
konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne).
Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread
tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste
väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega.
---puudu---
11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco.
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester,
tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti
1259.a