jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientide elu mugavdamisel, kusjuures igas tunnis külastab nende kaubaketti ligemale miljon inimest. [2] Kuid mis asjad on suurandmed? Suurandmed tähistavad andmehulki, mis on nii suured või keerulised, et traditsioonilistest andmetöötlusvahenditest enam ei piisa. Neid iseloomustavad andmete kiirus, suurus ja mitmekesisus. Andmete kiiruse all võib mõista andmete ajakohasust, ehk kas suurandmed koosnevad infost, mis on saadud näiteks üleeile või hoopis üle-eelmine aasta
lihttöölistest? Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology Big data on saadaval lõpmatul hulgal erinevates vormides näiteks: pildid, videod, tweedid, ruumid, võrgu, streamid jne. Need andmed on tohutult suure mahuga ja keerulised ning iga aastaga need järjest kasvavad. Võib öelda et big data ongi kogu internet ja selles olevad andmed kogu maailma kohta. Erinevus seisneb selles, kui kasutada suurandmeid, et hinnata näiteks sotsiaalseid nähtusi, siis esiteks on parem geograafiline ja ajaline detailsus ning palju kulutõhusam kui traditsioonilised meetodid. Teiseks, see võib toimida millegi mõõtmena, mida muidu pole mõõdetud või mille mõõtmise üle võib vaielda. Suurandemetega saab luua igasuguseid mustreid ning seoseid. Näiteks saab moodustada andmekogumeid mis näitaksid kogu maailmas üksikute inimeste vahel tugevat kultuurisisest seost. Twitteri andmeid on kasutatud, et uurida
annaabi.ee 
