Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
esimees) järgnes 1872. aastast pastoriamet Otepääl. 1880 lahkus Hurt Eestist,
pühendudes täielikult folklooriteadusele. Peterburis Jaani koguduses töötas pastorina
kuni a-ni 1901.
Ühiskondlik tegevus algas Õpetatud Eesti Seltsis: toimetas kalendreid, pidas
ettekandeid, kogus rahvaluulet. 1870-1883 oli Aleksandrikooli peakomitee president,
1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Rahvaluulekogumine alates 1875,
suuraktsiooni algus 1888 ("Paar palvid").
J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907.
Vaated
Hurt hindas väga kõrgelt avaliku sõna mõju inimeste mõttelaadile ja selle jõudu
ühiskondlike olude muutmisel. 1870. aastal peetud kõnes kinnitas Jakob Hurt:
"Kirjutatud ja trükitud sõnal on suur vägi ja võimus ja ta ulatab igale poole." Ka
Hurt püüdis ajakirjanduse kaudu rahvast harida (avaldas populaarteaduslikke
kirjutisi, propageeris haridust ja õpetust), ühisele tegevusele organiseerida