Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Aju verevarustus
Suurte koormuste tõttu, mis ajule osaks saavad, on tal ka tohutu hapniku- ja energiavajadus.
Seepärast peab aju alati optimaalselt verega varustama. Aju verevarustuse eest vastutavad
esmajoones kaks sisemist unearterit (arteria carotis interna sinistra ja dextra), samuti
põhimikuarterid (arteria basilaris), mille alguseks on mõlemad lüliarterid (arteria vertebralis
sinistra ja dextra). Keskaju piirkonnas hargneb põhimikuarter kaheks tagumiseks suurajuarteriks
(arteriae cerebri posteriores). Aju eesmine ja keskmine suurajuarter (arteria cerebri anterior ja
arteria cerebri media), mis varustavad verega aju eesmist ja keskmist osa, moodustavad koos
ühendusharudega ringi – circulus arteriosus (Willis). See ühendusrõngas võimaldab aju
verevarustust ka sel juhul, kui üks suurtest arteritest rivist välja langeb.
Joonis 3.11. Peaaju verevarustus
Kasutatud veri jõuab ajuveenide kaudu aju välispinnale ning voolab läbi subarahnoidaalruumis