Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle.
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid
Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas
teenuste tarbimist.
Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate
arv kahanes.
Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks
leibkonnatüübiks väikepere.
20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et
hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas
annaabi.ee 
