Eesti putukad
(clypeus), millele kinnitub ülahuul (labrum). Pea eesmise osa külgedel asub paar liitsilmi, mis
koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele võib putuka pea ülaosas olla 1-3 liht- e täppsilma.
Joon. 4. Putuka (sihktiivalise) pea ehitus: 1 – tundla tüvilüli, 2 – tundla pöörlüli, 3-11 –
tundlapiug.
Labrum (lr)– ülahuul
Mantibulae (md)– ülalõug
Maxillae (mx)– alalõug
Labium (lb)- alahuul
Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes.
Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui
suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega
(näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on
suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea
asetus.
Joon. 5