"suunurkadesse" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Siis tegi ta, nagu kätud. «Nü ud seisa paigal!» hü udis abtiss peaaegu hõsates. Piits vihises läi õu. Abtiss lõ esiotsa pikkamisi, iga hoopi isuga maitstes, iga vermet valgel siidpehmel nahal salarõ omuga silmitsedes, iga verepiiska ahne pilguga imedes --siis ikka kii-remini ja kiiremini, nagu piinamise himust ja verejanust erutatuna ning joovastatuna. Agnes ei teinud kordagi hä alt, kui ta õn keha otsekui tules pões, aga küm higi tilkus ta otsaesiselt, ta huuled väisesid ja suunurkadesse kogus kerge vaht. Viimaks lõpes abtissi jõd. «Miks sa mind piinad?» küis Agnes tumedalt. «Sellepäast, et sa püa naisterahvast oled vihastanud,» kostis abtiss käisedes ja lõ otsutades. Agnes raputas vagusalt pead. «Sina ei ole püa, täi, sest sa vihkad mind. Ma tean ka, miks sa mind vihkad. Kui sa veel noor türuk olid, armastasid sa minu isa. Sa ei ole oma õle iialgi andeks andnud, et isa teda sinust rohkem armastas. Sellepäast oled sa ka kloostrisse länud,