V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ma olen ju alati äärmuste vastane. Teie,
õpetaja, teate ju saladust, kuidas Hippokratese järgi alati hea tervise juures olla «id est: cibi,
potus, sotnni, Venus, otnnia moderata sint.» '»
«Teil polegi siis muresid, meister Pierre?» küsis ülemdiakon uuesti teravalt Gringoire'ile
otsa vaadates. «Tõepoolest ei ole.» «Mis te siis nüüd teete?»
«Näete isegi, õpetaja. Uurin, kuidas need kivid on tahutud ja bareljeefid välja raiutud.»
Preester naeratas mõrkjalt, ainult ühe suunurgaga ja küsis:
«Ja see teeb teile lõbu?»
2
2
2
> See on: sööki, jooki, und, armastust, kõike mõõdukalt (lad. k.).
377
«See on paradiis ise!» hüüdis Gringoire.
Raidkuju poole kummardudes jätkas ta vaimustusega nagu inimene, kes elavaid haruldusi
näitab ja seletab:
«Kas te ei leia näiteks, et see bareljeef on tehtud haruldase osavuse, maitse ja
kannatlikkusega? Vaadake ometi seda sambakest! Kas olete kuskil kapiteelil leidnud nii
õrnu, niisuguse armastusega nikerdatud lehti