Balti riikide poliitiline ajalugu
täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama
tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal.
- Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid,
kes elasid piki Väina kaubateed veidi ülesvoolu ja kes alistati raskusteta 1208.aastal.
1208.aastal alistusid vabatahtlikult ka liivlastest idas elavad latgalid. 1208.aastal
suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu.
1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased
suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas
võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval)
Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta.
- Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene
annaabi.ee 
