Paul-Eerik Rummo
suurelväiksel
ühes linnas
suuresväikses
ühel aknal
elab
lill
***
(,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing")
Paul-Eerik Rummo looming sidestub väga mitmekülgselt ning sügavalt pikaajalise eesti
luuletraditsiooniga ja XX sajandi maailmakirjanduse peamiste suundumusteni. Samas on ta
neid võib-olla väheseid poeete, kes on erakordse nõudlikkusega püüdnud vältida
enesekordamist. Sellekohase poeetilise tõekspidamisena sobib tsiteerida ridu kogu
"Lumevalgus... lumepimedus" tsüklist "Läbi talve". (Süvalep)
***
,,Keelelt kõik sõnad sülitan
ja jälle õpin kõnelema
12