Radar Radar tuleb inglis keelest, radio detective and ranging. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks. Radiosignaal saadetakse suundantenni abil eetrise. Signaal peegeldub objektidelt ja saabub tagasi vastuvõtjasse, selle tagasi jõudmise aja järgi arvutatakse objekti asukohta. Objekti kiiritamisel raadiolainetega suunatakse radari antenn teravasse ruuminurka elektromagneetiline impulss, kestvusega alla 1 mikrosekundi, mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erineb keskkonna omast. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, objekti kaugust mõõdetakse ajas mis kulus impulsil
Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori
Ka skaalamärkide märkimine näidikule mõõtevahendi valmistamisel kuulub justeerimise hulka. Eeltoodu viitab kokkuvõttes ühele justeerimise põhilisele tunnustegevusele tehnilisele vahelesegamisele. Lisaks mainitule kasutatakse kasutatakse justeerimist vahel ka mõõtevahendi talitusvõimeliseks tegemise või mõõtekompleksi elementide paigutamise tähenduses. Väljaspool mõõtetehnikat kasutatakse aga justeermist täpse paigaldamise mõttes, nt teleskoobi või suundantenni justeerimine. 68. Kalibreerimine Kalibreerimine on menetluste kogum, mis fikseeritud tingimustel määrab seose mõõtevahendilt või mõõtesüsteemilt saadudvõi etalonaine poolt kehtestatud suuruse väärtuste ning etalonide abil realiseeritud mõõtesuuruste vastavate väärtuste vahel. Seega kalibreerimisel erinevalt justeerumisest, ei toimu tehnilist vahelesegamist. Näitmõõtevahendi kalibreerimisel
tuleb. Kui switchil vastav andmebaas täis saab, siis suunatakse ikkagi kõigile. Ründaja ujutab MAC-tabeli üle ja siis saab andmeid edastada kõigile. Lahendusena a) peab MAC- aadressid sisse konfigureerima, dünaamiline haldus võetakse maha, või b) ehitatakse sisse mingi heuristika Muud võrgud (modemside, DSL, kaabelvõrgud, raadiovõrgud, ...) : - wifi võrk võib olla nõrga signaaliga, aga ründaja võib kasutada tugevamat suundantenni ja saab isegi pika maa tagant võrgule ligi. Lahendusena nt varjestus (Faraday puur) ei ole hea lahendus - mobiilid ei tööta, aknad on ruumil ikkagi, sobib ainult eriotstarbeks. - Raadiovõrgud on sageli militaarotstarbel, nende mastide vahelist infot püütakse kinni; - DSL on vasktraadi peal, kiirus kuni 30-40Mbps, hakatud asendama fiibriga; kaabelvõrgud on need, millega teenusepakkujad edastavad telekanaleid ja muud
annaabi.ee 
