Ilmaliku muusika areng
Oli usk
loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist
sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja
täiesti tundmatuid laade. Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. .
Keskaeg
On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika
Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades
on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv.
Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja,
kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega
annaabi.ee 
