· Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. · Silindrit (Z1) peab juhtima elektrilise 5/2 bistabiilse suunaventiiliga. Suunaventiili solenoide tuleb juhtida kaudselt kasutades releede (K1 ja K2) kontakte. · Lõppasendi anduritena kasutada silindri küljes olevaid PNP-tüüpi magnetandureid. Liimimismasin Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0) ning pressib detailid kokku.
sisepõlemismootoriga. Reservuaarist (2) pumbatakse töövedelik hüdropumbaga läbi torustiku ja komponentide hüdrosilindrisse (5). Niikaua kuni puudub takistus vedeliku voolamisele liigub töövedelik vabalt. Töövedeliku voolamist takistavaks faktoriks on silinder (5), mis paikneb torustiku lõpus. Kui töövedelik on täitnud silindri hakkab rõhk süsteemis kasvama väärtuseni, kus ületatakse kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Kolvi liikumissuunda muudetakse suunaventiiliga (6). Süsteemi tühjenemist läbi pumba seisatud olekus välditakse mittetagasivooluventiiliga (3). 24 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Sele 2.19 Hüdrosüsteemi konstruktsioon (1.etapp) 25 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2. Etapp (sele 2
annaabi.ee 
