Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suunavektor" - 3 õppematerjali

ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS-VEKTORID
24
doc

ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS, VEKTORID

n1  n 2  0, A1 A2  B1 B 2  C1C 2  0 . Näide: Määrata tasandite vastastikune asend: 2 x  3 y  z  2  0, 4 x  3 y  z  5  0. 2 3  4 3 2  4    3  3  1 1  0 Järelikult tasandid on omavahel risti. SIRGE VÕRRAND RUUMIS Sirge on ruumis määratud, kui on teada tema siht (sihivektor) ja üks punkt sirgel. Tuletame võrrandi sirgele, mis läbib punkti M 0  x0 , y0 , z0  ja mille suunavektor on s   m, n, p  .  Olgu sirge suvaline punkt M  x, y, z  .  Vektor M 0 M   x  x0 , y  y0 , z  z0  .   Punkt M kuulub sirgele parajasti siis, kui vektorid s ja M 0 M on kollineaarsed. Ehk x  x0 y  y0 z  z0   . (*)

Matemaatika → Matemaatika
48 allalaadimist
Autocad II
56
doc

Autocad II

neliste osade kohal pöördpinnale vahelülisid ei panda). Moodustaja (mingi joone) ja suunavektori abil joonpinna moodustamine toimub käsuga TABSURF. Siin moodustatakse ühemõõtme- line võrk, mille tiheduse määrab süsteemi- muutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutamata). Esimesena tuleb näidata moodustaja (vt. joonis 6, paksem joon), mil- leks võib olla joon LINE, ARC, CIRCLE, ELLIPSE, PLINE või 3DPOLY. Teisena valitakse välja suunavektor, mis tohib olla kas sirgjoon või avatud polüjoon. Oluline on, kummast otsast siin suunavektorile osutatakse Joonis 6. (joonisel 6 on suunavektorile osutatud kaldristiga märgitud kohast ­ joonpinna moodus- tamise suunad tulevad osutuskohast sõltuvalt erinevad). Kahe joone vahele joonpinna loomine on teostatav käsuga RULESURF. Ühemõõtmelise võrgu tiheduse määrab süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutama- ta)

Insenerigraafika → Autocad
195 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

komponente), mis on vähendatud väiksemate täisarvuliste väärtusteni. Et esitada suunad kuubilises elementaarrakus joonistame suunavektori algpunktist kuni lõpp-punktini (joon. 3.18). Kohtade koordinaadid, kus vektor lõikab kuubilist elementaarrakku, viiakse väiksemate täisarvude kujule ja need on suuna indeksiteks. Suuna indeksid antakse tavaliselt kandilistes sulgudes ja ei ole omavahel eraldatud komadega nagu punkti koordinaadid). Näiteks suunavektor OR joonisel 3.18a lõikub elementaarraku pinnaga punktis (1,0,0) ja seega suund on antav vektori OR kujul [100]. Vektor OS läbib punkti (1,1,0) ja tema suund on [110]. Vektor OT (joon. 3.18b) lõikub elementaarrakuga punktis (1,1,1) seega suund on [111]. Vektor OM (joon. 3.18c) lõikub punktis (1, 1/2, 0). Selleks, et saada vektori koordinaatidena täisarve korrutame punkti koordinaadid kahega. Seega OM suund = [210]. ON (joon. 3.18d) läbib punkti (-1, -1, 0)

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun