Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool
metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub
võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega. Sotsiaalne kontroll, selle vahendeid, nt
nimekirju, ankeete, CV-sid jms pannud oma tekstidesse alates teisest kogust ,,Laeka lähedus",
et täitsa need lammutava sisuga ja võimu keel ümber pöörata.
Tema luulekäsituse suunavamaid jõude ongi see sõltumatusetaju, mis väljendub sellise
kõnetarvituse otsimises, mis ei alluks ühelegi maailmaseletusviisile, ideoloogiale ega
mentaliteedile siiski neid pidevalt riivates. Siit pidev maskivahetus, järsud ümberlülitused ja
ajaparadoksid.
Tal ka teravat ühiskonna- ja meelsuskriitikat, nt luuleraamatus ,,Võlavalgel". Luulekogu ,,V".
Feministliku mõistevara märksõnu ja nimesid üsna ohtrasti. Kuid tähtsaim on tema puhul