Remarque - Taeval ei ole soosikuid
jõudu mehele ka läbi raskuste ikkagi naeratada ja edasi püüelda ning mitte alla anda.
Hollmann saab üle pika aja taas rooli. Saab teha mõned ringid võimsa Giuseppega, autoga,
millega oli tulnud Clerfayt. Ta oli võidusõitu ja niisama autoga sõitmist kohutavalt igatsenud. See
oli tema elu ja terve see aeg, mis ta pidi sanatooriumis veetma ilma kõige selleta, oli tema jaoks
piinav. Päev, mil ta lõpuks uuesti sai istuda sellel armastatud auto esiistmel ja puudutada oma
kätega seda suunamuutjat ning jalgadega anda nii palju gaasi ja pidurit, kui süda ihkas, oli tema
jaoks tõeline õnnistus. Samas see kõik tõi talle meelde mineviku, kus ta sai seda teha igapäev, kuni
haigus tema karjääri ära rikkus. See oli kurb ja raske hetk. Kuid seal sanatooriumis elasid nad
hetkes. Päev korraga. Seega tundis ka tema rõõmu sellest praegusest hetkest ja nautis seda täiel
rinnal, kuigi südames voolasid mitmed pisarad.
Hollmann naeratas, kui teised, Lillian ja Clerfayt, ära sõitsid
annaabi.ee 
