osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid · Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks Väändedeformatsioonid · Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad inertsijõud (liikumisel) ja toereaktsioonid · Ülemäärased väändekoormused põhjustavad põhiliselt liigeste ja sidemete vigastusi Mis on hea rüht? · Minimaalne koormus lülisambale ja seda toestavatele sidemetele · Kega segmendid on tasakaalustatud keha raskuskeskme ümber · Keha pikitelg läbib liigeste frontaaltelgi Tasakaalustatud lihasjõud · Tugevad kõhu- ja seljalihased ning elastsed puusa painutajalihased tagavad vaagna
Apperance antud kujul Joone BATTING kuvamine jooneliigi ikooni menüüs: Märkus: Joon BATTING on objektina valitav vaid väga omapärastel moodustel: W-aken (teadagi, mis tingimusel!), C-aken peab haarama kaldseid sirglõike, sest kui ta haarab vaid kaarjaid osi, siis valikut ei toimu; valikujoon F – ei tööta; “punkt joonel” toimib ainult otsmistel rõhtsatel osadel viimastel (õigemini – joone joonestamis-suunalistel) osadel. Veel on huvitav see, et käsk SCALE muudab ainult selle joone pikkust, laius (20 mm) jääb muutmata ja käsk PEDIT muudab ainult otslõikude laiusi, kuna ülejäänu osa joonest joonestatakse null-laiusega, küll aga mõjub sellele null-laiusega osale joonejämedus (LWEIGHT). Samad seaduspärasused kehtivad ka teiste joonte kohta, millel osa kujunduselemente väljub tavalise joonelaiuse mõistetest väljapoole. Sellisteks joonteks on näiteks jooned:
annaabi.ee 
