Rahvusliku liikumise juhid ja üritused
1888.aastal asutasid
ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus
õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt.
Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid
peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad
ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert
Jakobson.
1870.aastatel lõhened rahvuslik liikumine kaheks suunaksradikaalseks ja mõõdukaks.
Lõhenemise põhjustas erinev välispoliitiline orientatsioon: mõõdukad eesotsas Jokob
Hurdaga toetusid sakslastele, radikaalid eesotsas C.R.Jakobsoniga venelastele.
Johann Voldemar Jannsen (18191890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse
rajaja. Aastatel 18571863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja
aastatel 18641880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia
levikuga eestikeelsed ajalehed.