Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest
Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Voršilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid
annaabi.ee 
