täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse ruumi kolmes järjestikuses aga erinevas üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile. Sissejuhatuses näidatakse kohti, kus tegevus hakkab toimuma ja jällegi kasutatakse üldplaani. Hetkega üldplaanist üle keskplaanile ja keskplaanist üle lähiplaanile. Lähiplaaniga kirjeldatakse kahte järgnevat steeni  arvutid ja inimesed põrandal. Samamoodi, et tekida põnevust liigutakse kiiresti lähiplaanilt keskplaanile ning keskplaanilt üldplaanile
nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel ühte portreeplaani, millel on näha pea ja õlad. Ülisuurplaan ehk detailplaan Ülisuures plaanis suumitakse aeglaselt sisse, et eriliselt rõhutada öeldu tähtsust. Detailne plaan fokuseerib Click to edit Master text styles ühele detailile, kindla sooviga Second level täpsustada reaktsiooni. Seda Third level kasutatakse tihti Fourth level