Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine
2. LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD
Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud
või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on
põhjendatud ökonoomiaga: olemasolevaid nimetusi kasutada on ökonoomsem kui uusi
kirjeldusi luua. Uut sõnavara on laenanud nt infotehnoloogia: server, diskett ~flopi,
veeb, meil, logima, skannima, majandus: diiler, frantsiis, liisima, tehnika: faks, pleier,
suumima, sport: rannavolle, surfama ~surfima (tsitaatsõnad kickboxing, shaping),
kultuur ja meelelahutus, eriti muusika ja muusikatööstus: reiv, hitt, breik, räppima,
rõivastus: fliis, topp, bokserid, kokandus: dipp, hamburger ~burger, muffin, toonik,
ajakirjandus: tabloid, kolumnist, reklaam: flaier, haipima.
Paljudes loetletud valdkondadest on inglise keel tänapäeval liiderkeel, st väljendab uusi
annaabi.ee 
