Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Aga, armas aeg, kust ma siis sinule võtan!" hüüdis ema kohkunult.
,,Ükskõik kust," vastas Indrek. ,,Jään kas ilma, aga seda riiet mina ei taha, sellest särka selga ei
pane."
Ütles ja läks minema.
Aga nüüd hakkasid ka ema silmad vett jooksma, aina jooksid ja jooksid, kui ta lüpsis lehmi,
nagu oleks tal oma Tõmmikust ja Päitsikust hale meel, et nad peavad oma piima lüpsikusse
andma, kuna nende vasikatele joodetakse jahurokka, kuhu hulka ainult suumaoks või
magusaks haisuks valatakse kahasse kokku pütitäis haput piima, Tõmmiku omale vähem, sest
see on vanem, Päitsiku omale rohkem, sest see on noorem ja nääpsukesem.
Nõnda oli peaaegu kogu pere pisut pahukses ja ei olnud kellelgi teisega pikemat juttu.
Niisuguses meeleolus heideti laupäeva õhtul magamagi. Järgmisel hommikul ärkas Indrek
kirikukellade kaugest kõmast. Ruttu kargas ta asemelt, tõttas lakast maha ja läks särgiväel ning