Eesti kirjandus II kevad
Looduslähedased
teemad aktualiseerusid – sellega ei saa ka absolutiseerima midagi hakata.
Toimub teravam pooldumine. Ühelt poolt on tugev tagasi juurte juurde
ideoloogia, teisalt hakkab välja kujunema linna hoiak. Eriti tähtis on see, et
lauluteksti hakatakse luulena paremini aktsepteerima. Varem tundus, et
laulutekst on midagi tühisemat ja tõeline luule on ikka kirjalik luule. Kõvad
roppused tulevad luulesse, kuid nad ei pääse trükki ja jäävad kuhugi
käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema.
Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt
jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson.
Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises
stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid.
Doris Kareva (s. 1958)
1978 Päevapildid
1980 Ööpildid
1981 Puudutus
1983 Salateadvus
1986 Vari ja viiv
o 1991 Armuaeg
1992 Maailma asemel