Uurimustöö- Eduard Wiiralt
pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes
selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito;
Absindijoojad, 1933, puugravüür)
Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre
realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja
itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja
taas eksootilisi loomi ning tegema portreid.
Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale
kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust.
Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon.
E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika.
Kunstikriitikud peavad "Põrgut" üheks Wiiralti tippteoseks