Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
siis, nüüd), modaalid(saab, vaja, tuleb). Kirjas kasutatakse sagedamini konkreetseid koha ja
ajasõnu(ees, läbi, vastu), nimisõnu, sõnu pole/polnud. Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele
liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda
püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi,
ingliskeel, nono, etet.
Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks
Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks
finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid.
lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt,
(peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see)
Eesti netikeel
Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige
annaabi.ee 
