Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Reaalselt on siiski tegemist nn. üleminekuetapiga, kus
kergema keelematerjali puhul sooritatakse ülesanne verbaalselt, raskema materjali korral
aga kasutatakse abivahendeid.
Toimingu harjutamine väliskõnele tuginedes. Ülesanne sooritatakse küll peast, kuid
hargnenult. Operatsioonide tulemus fikseeritakse verbaalselt. Väga ilmekas näide on
algaja lugeja "vaikne lugemine". Isegi kui puudub hääl, on suuliigutused täiesti
jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on
näidanud, et artikuleerimise takistamine kirjutamise ajal (lapse suu lahti, midagi suus)
põhjustab tavakooli I-II klassis kirjavigade mitmekordset kasvu. Abiõppelapsi
iseloomustab oma tegevuse vähene verbaliseerimine (toimingute) õppimise ajal, mis
ilmneb ka keeleülesandeid täites.
Üleminek vaimsele tegevusele
annaabi.ee 
