Keeleteaduse alused
, mudeleid ja uurimismeetodeid; liigitab ja
rühmitab maailma keeli ja võrdleb loomulikke keeli muude märgi- ja
sidesüsteemidega. Ta püüdab mitmel eri viisil rohkendada teadmisi loouliku keele
põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste
kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset
keeleainest käsitledes.
2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi
suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest
siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede
häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse
rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled
harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on
uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha
annaabi.ee 
