Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
Keelehäälik lingvaal (keele
külgedel moodustuvad lateraalid).
pehmel suulael - velaarid
kurgunibul uvulaarid
kõval suulael palataalid
hambasompudel alveolaarid
hammastel dentaalid
huultel labiaalid
keelehäälikud e lingvaalid
Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes
16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga
sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel
omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad:
keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed.
17
annaabi.ee 
