Keskaja majandusajalugu
tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill,
turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja
värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga
selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance
Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei
asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede
kaubad, sinna suubus Reini jõgi ja tee Saksamaale, kust sai edasi liikuda mööda
Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad
vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina. Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus,
kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia.
Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas
Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu