Suudmeotsak tehakse betoonist monoliitsena või monteeritavatest raudbetoondetailidest. Väikestele süsteemide korral kasutati ka virna laotud mättaid. Varem tehti mätasotsakut vaid üksikdreenidele. Äravoolurenn tehakse murtavatest plaatidest, pikuti pooleks saetud asbo- torust või viimastel aastatel ka kahest raudbetoonist kolmnurksest külje- ja nelinurksest põhjaplaadist. Nii otsak kui ka äravoolurenn peavad takistama suudmetoru ümbruse uhtumist ja taimestikuga kinnikasvamist. Suudmete ehitusel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud, et see ei vajuks ega libiseks. Suuet ei tohi ehitada puistepinnasele (oht tekib, kui suue ehitatakse hiljem kui kollektor ja vahepeal uhub kollektorist väljuv vesi suudme aluse sügavamaks. Eestis kehtivate normide järgi ei tohi suudmetoru olla uputatud. Selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale.
tehnilistest teostusvõimalustest. Dreenide asetuse süsteemis määrab ära liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef,metsapiir, puude read, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt. Dreenid ühendatakse kollektoritega pealt-, külg- või poolkõrge ühendusega. Drenaazisüsteemi tähtsaim armatuurelement on suue. Tänapäeval ehitatavad suudmed koosnevad 3 elemendist: suudmetoru, suudmeotsik, suudmerenn. Suudmete ehitamisel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud. Suudmetoru ei tohi olla uputatud ja selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale. Armatuurelementide hulka kuuluvad ka drenaazikaevud. Vastavalt ülesannete jagunevad nad: sette-, neelu-, ühendus-, astang-, allika- ja kraavikaevuks. 40)Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaazi rajamisel, iseloomustage nende omadusi?
annaabi.ee 
