Peajalgsed
laskub kiiresti. Selleks, et ujuda uuesti üles merepinnale, surub laevuke oma kambrisse gaasi, mis
tõrjub neist vee välja ja koda kerkib ülespoole. Veel on tal suur õõs, kus loom ise elab. Koda on
spiraalne, selgmisele poolele käändunud ja vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Kasvades
lisab laevuke oma spiraalselt keerdunud kojale uusi kambreid. Loom paikneb viimases kambris, mis
on kõige suurem. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse, mis kasvab
juurdekoja suudmepoolsest otsast. Koja sisepind on vooderdatud pärlmutterkihiga. Suures peas on
silmad ja ka arvukad iminappadega jalgkombitsad. Emastel ja isastel on jalgkombitsate arv erinev,
keskmiselt on neid 90 tükki. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ja laia hõõrlaga.
Laevukesel tindinääret ei ole.
Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti korjustest. Toitu
hangivad nad tundlike kemoretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja
annaabi.ee 
