Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Pankrannik - kujuneb rahuliku lasumusega settekivimite paljundumise korral. Fjordrannik - liustikutorud suubuvad ookeani ja rannikud on väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest. Riarannikud - mäeahelikud ja saartest tugevasti liigestatud piirkond.
Vesi liigub lainetuses ringikuj., põrkudes vastu põhja viskub vesi rannale(laine murdub), kuhjab veepiirile rannavalli. Merre tagasi valgudes viib vesi osa setteid kaasa- kuhjab vee alla kõrgema leetseljaku e. rannabarri. 2. Maasäär- Vesi liigub püsivalt ühes suunas, kannab setteid rannas edasi. 3.Pankrannik- kulutusrannik, kuj- settekivimite paljandumisel. 4.Kulutus-kuhjerannik- 4.1Fjordrannik- tekib ookeani suubuvatesse liustikorgudesse, rannik väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest e. fjordidest. 4.2- Skäärrannikud- piirk.-s, kus kaljuvoored on ranniku lähedal, ulatuvad osal. veest välja. (Stockh, Helsinki, Turu)4.3-Riasrannikud- piirk.-s, kus mäeahelikud ja nende vahelised orud on risti merega. Tekib lahtedest ja saartest tug. liigestatud rannik(Kantaabria). 4.4- dlmaatsiarannikud-piirk.-s, kus mäestikud on paralleelselt rannikuga, tekivad piklikud saared. (Horvaatia) Hüdrosfääriga seot. keskkonnaprobl.: jõgede üleuj., maapind vajub magma liikum tõttu,
annaabi.ee 
