meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad
suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid varem Niiluse kesk- ja alamjooksul üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6- 7 meetrit), nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Assuaani lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanali piirkonda, Faijumi oaasi ja Aleksandriasse). Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim, vesihunt ja hammaskarp.
annaabi.ee 
